Jälle on pühapäev, kurat. Vähemasti oli üle mõne aja eile üritus, kuhu klimparid koos jõudsid ja millega mõlemad ka kõiki asjaolusid arvesse võttes väga rahule võisid jääda. Seda ma ei tea, mis lüürilis-lingvistiline kriis Pjatkat tabanud on, aga küll ta varsti toibub ja ka sõna võtma hakkab.
Alustasime minu juures mõne õlle ja muude leebete morssidega, vaatasime mingit briti aktsendiga komöödiat ja olime muidu aplad kiisud. Teada oli aga see, et õhtul ootab meid lokaal Vabandust, koos kõigega, mida tal pakkuda on (esialgu me muidugi ei teadnud, mida pakkuda on, sest ausaltöelda ei olnud me kumbki seal varem käinud). Pettuma igatahes ei pidanud - toolid olid pehmed, õlle hind mõistlik, suitsunurk suhteliselt mugav ja peldik parem kui Balti jaamas. Muusikavalik oli üsna korralik, kuigi DJ vajalikkus jäi meile tiba püüdmatuks (sama hästi oleks võinud lihtsalt winampist playlisti tuksuma panna).
Õhtu edenedes ja taara koguse suurenedes hakkasin aga mina aina rohkem ja rohkem tuntud süldilauliku, naistemehe ja muidu maru rokipeeru Tanel Padari nägu muutuma. See ei jäänud märkamata ka kellelgi bomšil, kes palus end Mihkliks kutsuda ja kellele ma isegi ostutšeki peale pühendusega autogrammi kirjutasin ("Ole õnnest uimane" - Mihklile).
Õhtu lõppes nagu ikka väikesed burksid, väike chivalry - vabaduse väljakult burksid ligi ja pärast aitasime ühe natuke liialt joogiga sõbrustanud neiu (kes endale minikleidi alla jalanõudeks kellegi härra botased oli leidnud) taksoga kenasti magistrali bussipeatusesse ja ise läksime ilusti oma urgudesse pikutama.
Tegelikult juhtus ka reedel nii mõndagi .. Paraku viibisime Pjatkaga eraldi sotsiaal-lokaalsetel kokkusaamistel ning tema seiklustest ma täpsemat kokkuvõtet teha ei saa (küll aga mäletan, et tal vedas, et kojuminekuks nelja-käpa-vedu sisse ei pidanud lülitama), aga mina alustasin nädalavahetust ühe korraliku koguse rummiga. Seda sai joodud igas variatsioonis, igas võimalikus asendis ja kõikides võimalikes võtmetes. Kokkuvõtvalt oli ühel härrakesel sünnipäev, mida me viisakalt Popularis koos kannutäie rummi ja hea seltskonnaga tähistasime. Tugevamad jõudsid pärast ka hollivuudi - ka mina. Küll aga puuduvad täpsemad mälestused seal juhtunust, aga miski tunne mu peas ütleb, et seal oli täitsa tore. Aga nagu ikka, algasid seiklused hoopis pärast klubist väljumist: taarusime sünnipäevalapsega Nimeta ette seiklusi otsima - saime! Mina kirjutasin kõrva taha ühe preili telefoninumbri (kuhu ma esimese asjana vabandava sisuga sõnumi olin sunnitud saatma .. piinlik..) ja palju bullshit-stoorisid oma tuttavatelt. Sünnipäevalaps samal ajal taasavastas kellegi kadunud klassiõe ja (taas)sobitas temaga tutvust. Mingid hägused seigad meenuvad ka Nimeta baari hämaratest ja tiheda asustusega siseruumidest, aga ei midagi liiga märkimisväärset.
Üldiselt suht fab nädalavahetus, aga pidigi olema, sest järgmine nädalavahetus tuleb ilsmelt natuke kodusem ja asjalikum (kuigi nagu ütleb rahvatarkus, siis "Kes ei Grindi, see ei söö!").
Siinkohal tõmbaksin otsad kokku ka, mingi nädal üritaks rubriigi "Klimparite külaline" ka tööle lükata!
Ühesõnaga - bigger, better, non-stop, next level!
Palets
No comments:
Post a Comment