Alustaks siis tänast novellikest sellest, et tahaksin kõigile HEAD KEVADE ALGUST soovida - minge õue tuulduma ja värsket õhku hingama, kallid joodikud!
Teiseks, nagu kõik teavad, siis seoses ühe menuka muinasjuturaamatu tegelase ääretult kurva ning verise surmaga mõnituhat aastat tagasi, saame meie igal aastal ühe korraliku pikkusega nädalavahetuse. Ei erinenud ka see aasta teistest ning korgid sai maha keerata juba neljapäeval. Plaanisime küll rahulikku õhtut, kuid kuna üks härrake otsustas oma sünnipäeva tagantjärele ära pidada, ei tulnud sellest suurt midagi välja. Õlut ja rummi voolas ojadena meie janustest kõridest makku kuni lõpuks oli aeg seada sammud öölokaali poole. Lootused olid suhteliselt kõrgel, sest eelnevalt sai põgusalt tutvutud disc jockeyde nimekirjaga ja variandid tundusid üsna mõistlikud. Ja oh seda imet - ei pidanudki tegelikult pettuma .. Mõned kõrvatapjad seal ikka kõlasid, aga üldjoontes täitsa hindele neli. Pjatka veetis enamuse õhtust ühe meeldiva neiukese seltsis .. Eks see meele vähe mõrudaks tegi, et teine klimpar vähe autis, aga no mis sa hing teed, tuli leppida ja edasi jaurata.
Õhtu käbi aga juhtus (JÄLLE) peale klubist lahkumist, kui kõigil peale minu kõht tühi oli. Mis siis ikka - tarvis burgerit hankima minna. Lätlasi meil seltskonnas ei olnud, seega mõeldud, tehtud (Lätlastel respectively "Mõeldud, mõeldud"). Vabaduse väljaku äärses mustas putkas oli burger otsas ja olime sunnitud löögiplatsile minema, kus oli meeletu järjekord. Seisime .. No ikka päris kõvasti seisime .. Oma 40 minutit kindlasti ja selle aja peale läks isegi mul kõht tühjaks. Miskipärast olin ma ka meie seltskonnast esimene, kes tellima asus. Tädi siis tuli peale mõningast vorpimist mu burgeriga augu äärde tagasi ja teatas kõva häälega, et nüüd on burger otsas. Meie taga ootas veel umbes 20-30 inimest, võite ise arvata, mis näoga mind vaadati, kui ma üksinda õrrele toetusin ja burksi nosima asusin (Pjatka oli valmis mind ilmselt mõrvama ka selle burksi nimel, aga peale lühikest sprinti üle autotee ta mõistis, et ma olen kas kainem või lihtsalt kiirem jooksja - kätte ta mind igatahes ei saanud). Igatahes löögiplatsilt edasi viis tee otse koju, kus minuga ühinesid sõber ja sõbranna, sest neil oli vaja tiba aega parajaks teha.
Nobedalt saabus järgmine päev ja jätkus härrakese sünnipäeva ja kevade tuleku tähistamine. Nelipakk kaenlasse, semud ligi ja panime poe eest leekima. Vahepeal turgutasime end vähekese ürdisuitsuga, et teekond ikka lõbusamalt läheks. Nagu ikka selliste trippide puhul leiutati vähemasti 4 miljoniväärtusega äriplaani; peeti maha üks korralik kiviviskevõistlus; käidi metsaveerel keha kergendamas; helistati mitmetele sõpradele, et neile midagi väga olulist öelda; tehti fotosüüdistusi kõigest ja kõigist, mis jäädvustamist paistis väärivat. Samas pakuti välja ka mitu uuendust blogile:
Külalise rubriik, kus igal nädalal käib külas keegi mitte-klimpar, võetakse asjalikult rüübet ning järgmisel hommikul saab siis külaline oma mõtted siia kirja panna. Teise asjaliku mõttena käidi välja varanduse rubriik, mis eeldaks igal õhtul koduteelt mõne põnevana tunduva eseme kaasahaaramist ning hommikul vaagimist, mis tunded meid seda eset nähes valdasid. Siinkohal teeks esimese üleskutse meie lugejatele - mida arvate väljapakutud mõtetest ning ehk on teil mõni enda idee, mida me teha võiksime või millest teile rohkem kirjutada! Andke julgelt kommentaaridesse teada, püüame ennast arendada!
Igatahes meie kolmetunnine jalgsimatk viis lõpuks meid tiiruga minu juurde, kus tehti kiired söögid-joogid ja üks mitte-nii-kiire sildi-otsaette-kleepimise-mäng. Osavõtjateks David Copperfield, Aivar Voitka, Ott-Björn Hjelmeset (kelle nime keegi kirjutada ei osanud), Vaido Neigaus ja Juhan Parts - igatahes kirju seltskond. Võitjaks osutus ülekaalukalt Ott-Björn, kes arvas ära, et ta on suusataja, tugev teine oli Juhan Parts, kolmas Aivar Voitka, neljandale kohale platseerus David Copperfield (algselt pakkus nimetähtede peale Dave Chapelle .. kehvasti) ja paraku viimasele koale jäi Vaido Neigaus, kes väitis, et ta ei tunnegi ennast.
Kohe varsti pärast seda läksid kõik oma urgudesse puhkusele, et siis vapralt järgmisele päevale vastu minna. Nii minagi keerasin põhku ja kui homme kätte jõudis, läksin ruttu õue korvpalli mängima - ilma särgita peale loopida on tõesti priceless tunne! Peale seda veel väike pesu ja söök, pilguheit teiste "perseka" mängule ja siis võeti suund jälle pilvede vahele. Õhtu tõi väikese grilli, tsilli, piljardi ja kutse pittu, aga sinna minekuks nappis jõudu ja tahtmist.
Tähendab. väga-väga supafain nädalavahetus ja tõesti, ma ei tea, kelle poole ma nüüd pöörduma pean, aga tänuavaldused sinna, kust see ilm saabus (EMHIst igatahes mitte, nemad ei tea sellest ilmavärgist suurt midagi).
Aga jah, tundub, et mida lühemaks lähevad püksid ja särgid, seda väiksemaks muutub tahe oma jalgu öölokaalis keerutada, seega ilmselt mõne aja pärast muutub jällegi meie blogi ja elukeste kontseptsioon.
Nii kaua aga püsige lainel ja tõesti, kordan veel, minge õue tuulduma ja vaadake oma sõbrad näost-näkku ka üle. Teiepoolne aktiivne osavõtt hääletusest ja ideede pakkumine oleks väga tervitatav!
Tänaseks aut,
Palets
Sunday, April 24, 2011
Tuesday, April 19, 2011
Oh seda inetust
Algas mu laupäev ju väga hästi - plaan oli kenasti paigas ja tuju hea. Küll aga tõestas ennast mõne aja pärast fakt, et plaanid üldiselt ei kuku päris nii välja nagu algselt mõeldud. Väga pikalt ma siia sellest õhtust kirjutada ei taha (ega ei saa ka, sest linnasõidu reispassiks kaasa võetud liitrine viinakokteil lihtsalt ei võimalda).
Igatahes jah, algas ju kõik ilusti ja viisakalt - valge veini ja 2 generatsooni kõrgemate vestluskaaslastega. Rõõm oli aga üürike, sest juba enne seda, kui nr. 18 bussi lehtvedrustus minu siseorganeid lahti sai loksutama hakata, oli mul hädasti vaja üle sõidusuundi eraldava aia ronida - tulemuseks 2 veriste aukudega peopesa (noh, hoidsin oma 15 minutit väärtuslikku aega kokku). Lõpuks ma ikkagi jõudsin õnnelikult linna ja esimese asjana otsustasin Venuse-lokaali ees natuke äri ajada, mis tulemuslikult mulle natuke lisaraha tootis .. Ilmselt oli see miski mu joodiku kuues meel, mis oskas juba ette ennustada, et järgmisel päeval tuleb kindlasti edasi juua. Pärast tõsisemat müügitööd mul mõnda aega mälu ei olnud ning pilt tuleb ette alles kuskil Privé häguses suitsuruumis. Seal minu ebaõnnestumised jätkusid - mu vahva telefon otsustas minuga enam mitte koostööd teha. Ausalt öeldes oli ka muusikat sama raske taluda nagu Ida-Aasia mägikitsele rehaga sulavõid mokale määrida - no kohe üldse ei händlinud ära seda varianti. Õhtu päädis paari piinliku musiga, mistõttu ma alates tänasest ainult rebasemaskis kodust väljun.
Pühapäev oli see-eest asjalik. Eelmisel õhtul raske tööga teenitud värsked eurokupüürid tasusid end kuhjaga ära! Silmad lõin lahti ühe sõbranna voodis, eelmise õhtu rasket joovet seljas meenutamas kõik riided (jope ikka suutsin ära võtta, aga siis ilmselt niitis Taara mu jalad lõplikult alt ära). Kaua ei läinud aega, kui jõudsime ühisele otsusele poodi vedela leiva ja muu keemia järele minna. Päev möödus ühtlases alkoholivines igasugu totraid filme vaadates ja eelmisest õhtust tingitud unevõlga tasudes. Kokkuvõttes - Bueno!
Mõtlesin öölokaalidest ja kleepuvatest tantsupõrandatest väikese pausi ka teha, aga ma ei ole üldse kindel, et sellest midagi välja tuleb (siinkohal süüdistan oma sõpru-tuttavaid, ise olen tubli).
Rõõmsa jällelugemiseni,
teie Palets
Igatahes jah, algas ju kõik ilusti ja viisakalt - valge veini ja 2 generatsooni kõrgemate vestluskaaslastega. Rõõm oli aga üürike, sest juba enne seda, kui nr. 18 bussi lehtvedrustus minu siseorganeid lahti sai loksutama hakata, oli mul hädasti vaja üle sõidusuundi eraldava aia ronida - tulemuseks 2 veriste aukudega peopesa (noh, hoidsin oma 15 minutit väärtuslikku aega kokku). Lõpuks ma ikkagi jõudsin õnnelikult linna ja esimese asjana otsustasin Venuse-lokaali ees natuke äri ajada, mis tulemuslikult mulle natuke lisaraha tootis .. Ilmselt oli see miski mu joodiku kuues meel, mis oskas juba ette ennustada, et järgmisel päeval tuleb kindlasti edasi juua. Pärast tõsisemat müügitööd mul mõnda aega mälu ei olnud ning pilt tuleb ette alles kuskil Privé häguses suitsuruumis. Seal minu ebaõnnestumised jätkusid - mu vahva telefon otsustas minuga enam mitte koostööd teha. Ausalt öeldes oli ka muusikat sama raske taluda nagu Ida-Aasia mägikitsele rehaga sulavõid mokale määrida - no kohe üldse ei händlinud ära seda varianti. Õhtu päädis paari piinliku musiga, mistõttu ma alates tänasest ainult rebasemaskis kodust väljun.
Pühapäev oli see-eest asjalik. Eelmisel õhtul raske tööga teenitud värsked eurokupüürid tasusid end kuhjaga ära! Silmad lõin lahti ühe sõbranna voodis, eelmise õhtu rasket joovet seljas meenutamas kõik riided (jope ikka suutsin ära võtta, aga siis ilmselt niitis Taara mu jalad lõplikult alt ära). Kaua ei läinud aega, kui jõudsime ühisele otsusele poodi vedela leiva ja muu keemia järele minna. Päev möödus ühtlases alkoholivines igasugu totraid filme vaadates ja eelmisest õhtust tingitud unevõlga tasudes. Kokkuvõttes - Bueno!
Mõtlesin öölokaalidest ja kleepuvatest tantsupõrandatest väikese pausi ka teha, aga ma ei ole üldse kindel, et sellest midagi välja tuleb (siinkohal süüdistan oma sõpru-tuttavaid, ise olen tubli).
Rõõmsa jällelugemiseni,
teie Palets
Saturday, April 16, 2011
Jäi veits vahele
Tähendab .. Seoses ajapuuduse ja faktiga, et viimane seiklus linnas polnud just meie elu tipphetk, jäi väike paus sisse. Vabandan siinkohal lugejate ja kaasjoodikute ees.
Aga siiski, rääkides eelmisest nädalavahetusest .. Otsustasime peale mõnetunnist karastava nahkhiirepiima rüüpamist, kus muuseas Pjatka Wii puldiga telekale kallale läks ja mina mingis rallimängus korralikult imesin, linnavahele seiklusi otsima minna.
Mõeldud, tehtud - kõigepealt seadsime oma sammud Kätthaussi (edaspidi kassiurg), mis tegelikult osutus maagiliseks teleportatsiooniaknaks meie naabrite juurde Venemaale. Täitsa tõsimeeli ei rääkinud uksel seisnud turvamees minuga mitte sõnagi eesti keeles (isegi tervitati vene keeles) ja sellest, mis seal sees toimus, ei pea ma ilmselt rääkimagi (kuigi tuleb tunnistada, et vene naised on muy bien).
Kuna mind praegu ka ajahäda piirab, siis ütlen lühidalt, et pärast liikusime, nagu ikka, Trollivuudi, kus oli seekord asjalik vorstiparaad, Pjatka võib teile rohkem kirjutada sellest ainsast kaunist naisest, kes seal ringi patseeris ja kellele ta minu soovitusel eelnevalt viru tänavalt teatud põhjustel ostetud roosi kinkis.
Pärast korraldasime vabaduse väljaku burksiputka kõrval veel mingit shoud, mille käigus saime tuttavaks kahe vahva neiuga, kellest ühele kinkisin mina pooliku kobra, mille ma eelnevalt sellest samast putkast ostnud olin, sest ma tõesti lihtsalt ei saanud aru, millega on tegu ja tahtsin väga teada.
Grindist ma praegu kirjutada ei jõua .. Ainult seda, et muusika oli hea, aga kui ma vipis poleks olnud, oleks see üritus ilmselt liigne hõõrumine ja varvaste peal tampimine olnud.
Täna on Klimparid jälle linnapeal, küll aga erinevates kohtades - Pjatka seab oma sammud korteri poole ja mina lähen vaatan üle pika aja Privesse.
Loodame siis tänaste seikluste créme de la créme teile siia mingiks hetkeks homme välja panna!
Seniks piis aut ja veetke kaines olekus aega ainult mõistuse piires!
Palets
Aga siiski, rääkides eelmisest nädalavahetusest .. Otsustasime peale mõnetunnist karastava nahkhiirepiima rüüpamist, kus muuseas Pjatka Wii puldiga telekale kallale läks ja mina mingis rallimängus korralikult imesin, linnavahele seiklusi otsima minna.
Mõeldud, tehtud - kõigepealt seadsime oma sammud Kätthaussi (edaspidi kassiurg), mis tegelikult osutus maagiliseks teleportatsiooniaknaks meie naabrite juurde Venemaale. Täitsa tõsimeeli ei rääkinud uksel seisnud turvamees minuga mitte sõnagi eesti keeles (isegi tervitati vene keeles) ja sellest, mis seal sees toimus, ei pea ma ilmselt rääkimagi (kuigi tuleb tunnistada, et vene naised on muy bien).
Kuna mind praegu ka ajahäda piirab, siis ütlen lühidalt, et pärast liikusime, nagu ikka, Trollivuudi, kus oli seekord asjalik vorstiparaad, Pjatka võib teile rohkem kirjutada sellest ainsast kaunist naisest, kes seal ringi patseeris ja kellele ta minu soovitusel eelnevalt viru tänavalt teatud põhjustel ostetud roosi kinkis.
Pärast korraldasime vabaduse väljaku burksiputka kõrval veel mingit shoud, mille käigus saime tuttavaks kahe vahva neiuga, kellest ühele kinkisin mina pooliku kobra, mille ma eelnevalt sellest samast putkast ostnud olin, sest ma tõesti lihtsalt ei saanud aru, millega on tegu ja tahtsin väga teada.
Grindist ma praegu kirjutada ei jõua .. Ainult seda, et muusika oli hea, aga kui ma vipis poleks olnud, oleks see üritus ilmselt liigne hõõrumine ja varvaste peal tampimine olnud.
Täna on Klimparid jälle linnapeal, küll aga erinevates kohtades - Pjatka seab oma sammud korteri poole ja mina lähen vaatan üle pika aja Privesse.
Loodame siis tänaste seikluste créme de la créme teile siia mingiks hetkeks homme välja panna!
Seniks piis aut ja veetke kaines olekus aega ainult mõistuse piires!
Palets
Wednesday, April 13, 2011
Big up!
Hi our foreign fans, we've been getting hits on our blog site from many different countries.
Guess you don't understand much what we are talking about, it's mostly about partying and drinking alcohol in our young age. ( 18 - 21 years old). The blog is mostly for ourselves, just to read about our adventures in the future, but it's nice that we are getting people to watch our blog from other places in the world.
Thanks, ya'll.
Guess you don't understand much what we are talking about, it's mostly about partying and drinking alcohol in our young age. ( 18 - 21 years old). The blog is mostly for ourselves, just to read about our adventures in the future, but it's nice that we are getting people to watch our blog from other places in the world.
Thanks, ya'll.
Tuesday, April 5, 2011
2. Aprill
Väikese lisana, et klimparite lippu kõrgel hoida (kammoon, Pjatka kirjutas luuletuse), mainin ära, et seoses Pjatka terviseprobleemidega käisin mina laupäeval koos ühe teise härrakesega Trollivuudi tantsupõrandat poleerimas.
Suure suuga väljalubatud Burlesque show osatäitjad oleksid tegelikult võinud oma riided selga jätta, siis poleks see asi neil nii õudne välja kukkunud - aga no mis tehtud, see tehtud. Inetu lugu sellega, igatahes.
Üldiselt muusika oli hea ja neiud tantsuvalmis .. Vähemasti minu mäletamistmööda .. Paraku aga seda osa, mis minul sellest meeles on, on häbiväärselt vähe. Seega ma siinkohal tõmbaks sellele peole lõplikult joone alla ja tuleb lootma jääda järgmistele nädala(vahetus)tele.
(Õhtu tsitaat. Hetkel, kui ma oma maja ees autos üles ärkasin ja pidin hakkama koju minema: "Ma tean küll, et ma olen kodus .. Viitsid, tervita neid teisi vendi ka ja siis seda tüüpi viiendalt, keda ma tegelikult ei tunne.")
Küll aga lisaks ma Pjatka jutule veel enda poolt juurde reedeõhtuse õlleralli koha pealt seda, et tõesti päris hea üritus oli - miljoniaastataguseid tuttavaid ja mõni uus nägugi sai people-worth-talking-with listi lisatud.
(Õhtu tsitaat. Ei tea, kelle poolt, aga huvi pärast testisime, kas sellel asjal ka jumet on: "Tantsi palju tahad, õiged kepimehed istuvad ikka nurgas." - Tulemuseks see, et võib-olla kellegi jaoks on. Meie aga oleme JOOGI [ja üldiselt ka möllu maksimeerimise] peal väljas (ma ei saa ausaltöeldes üldse aru, miks peaksin ma klubist endale naist otsima). Üldiselt - kes mujalt naist ei leia, kui klubist, mingu parem litsimajja, tuleb odavam välja ja on kindla peale minek.)
Selleks korraks siis chu-chu frei.
Tantsupõrandal näeme, raisk!
Palets
Suure suuga väljalubatud Burlesque show osatäitjad oleksid tegelikult võinud oma riided selga jätta, siis poleks see asi neil nii õudne välja kukkunud - aga no mis tehtud, see tehtud. Inetu lugu sellega, igatahes.
Üldiselt muusika oli hea ja neiud tantsuvalmis .. Vähemasti minu mäletamistmööda .. Paraku aga seda osa, mis minul sellest meeles on, on häbiväärselt vähe. Seega ma siinkohal tõmbaks sellele peole lõplikult joone alla ja tuleb lootma jääda järgmistele nädala(vahetus)tele.
(Õhtu tsitaat. Hetkel, kui ma oma maja ees autos üles ärkasin ja pidin hakkama koju minema: "Ma tean küll, et ma olen kodus .. Viitsid, tervita neid teisi vendi ka ja siis seda tüüpi viiendalt, keda ma tegelikult ei tunne.")
Küll aga lisaks ma Pjatka jutule veel enda poolt juurde reedeõhtuse õlleralli koha pealt seda, et tõesti päris hea üritus oli - miljoniaastataguseid tuttavaid ja mõni uus nägugi sai people-worth-talking-with listi lisatud.
(Õhtu tsitaat. Ei tea, kelle poolt, aga huvi pärast testisime, kas sellel asjal ka jumet on: "Tantsi palju tahad, õiged kepimehed istuvad ikka nurgas." - Tulemuseks see, et võib-olla kellegi jaoks on. Meie aga oleme JOOGI [ja üldiselt ka möllu maksimeerimise] peal väljas (ma ei saa ausaltöeldes üldse aru, miks peaksin ma klubist endale naist otsima). Üldiselt - kes mujalt naist ei leia, kui klubist, mingu parem litsimajja, tuleb odavam välja ja on kindla peale minek.)
Selleks korraks siis chu-chu frei.
Tantsupõrandal näeme, raisk!
Palets
1. Aprill
Veetsime enda lõuapoolikute päeva Rokiklubis Tapper. Koht on kole kui Põhja-Siberi karge öö.
Iseenesest peol polnud hullult vigagi rsk. Jõin, jõin, jõin seal ning lõpuks tuli ka käpp toetuseks maha panna.
Ainuke õlle mis seal kohapeal müüdi oli "Rock". Sai seal neid 6-7tk tangitud lisaks eelnevatele kuuele-seitsmele preskule "Presidendile pruulitud, kõigile joomiseks". Seega pidu möödus kiirelt kui mälu hakkas kaduma.
See klimparitele üpriski tavaline kogemus, et mälu kaob peo tipphetkedel (vähemalt hommikul ei mäleta miskit).
Peo lõpus oli ka väike tüli ära lahendada, aga sellest ma ei viitsi sellisel ilusam hommikul kirjutada nagu on 5. aprill. Päike väljas, lumi sulab mis veel elult tahta... aa ma tean kahte pilkut tahaks küll... jaa ühte sigarellot.
Tapperis oli isegi "decent" pidu ja sai rokitud küll(siiski trummi ja bassi järgi enamasti). Bedwetters tõmbas rahva korralikult käima oma reidilooga. (Eile õhtul käisin reidis lalala...) Lõpetasime päeva kodus õndsat und magades, järgmine päev enam nii hea olla polnud..
Hüpake pagassi ja hoidke kinni, palju rohkem järgmisel nädalal!
Pjatka!!
Iseenesest peol polnud hullult vigagi rsk. Jõin, jõin, jõin seal ning lõpuks tuli ka käpp toetuseks maha panna.
Ainuke õlle mis seal kohapeal müüdi oli "Rock". Sai seal neid 6-7tk tangitud lisaks eelnevatele kuuele-seitsmele preskule "Presidendile pruulitud, kõigile joomiseks". Seega pidu möödus kiirelt kui mälu hakkas kaduma.
See klimparitele üpriski tavaline kogemus, et mälu kaob peo tipphetkedel (vähemalt hommikul ei mäleta miskit).
Peo lõpus oli ka väike tüli ära lahendada, aga sellest ma ei viitsi sellisel ilusam hommikul kirjutada nagu on 5. aprill. Päike väljas, lumi sulab mis veel elult tahta... aa ma tean kahte pilkut tahaks küll... jaa ühte sigarellot.
Tapperis oli isegi "decent" pidu ja sai rokitud küll(siiski trummi ja bassi järgi enamasti). Bedwetters tõmbas rahva korralikult käima oma reidilooga. (Eile õhtul käisin reidis lalala...) Lõpetasime päeva kodus õndsat und magades, järgmine päev enam nii hea olla polnud..
Hüpake pagassi ja hoidke kinni, palju rohkem järgmisel nädalal!
Pjatka!!
1000
Sai meie blogil ka millenium täis rsk! Ehk siis kõigile veel palju lugemist ja sugemist. Teen väikse luuletuse selle puhul.
Klimparitel täis vaatamisi tonn.
On Palets kole kui konn!
Pjatkal suust tuleb kole vonn.
Kamoon lõpeta oma jonn!
Sõitke bussiga!
Pjatka
Klimparitel täis vaatamisi tonn.
On Palets kole kui konn!
Pjatkal suust tuleb kole vonn.
Kamoon lõpeta oma jonn!
Sõitke bussiga!
Pjatka
Subscribe to:
Posts (Atom)